Opuse juhtdisainer: tehnikat tundev disainer säästab projektis sadu töötunde
Disainist sõltub iga projekti edu, olgu see kasutatavus, välimus, teostatavus või arendamise lihtsus. Kui disainer eksib protsessi alguses, võib kogu arendus rööpast välja minna: eelarve kasvab, lõpptoote kvaliteet langeb ja koostöö muutub pingeliseks.


Disainist sõltub iga projekti edu, olgu see kasutatavus, üldine välimus, teostatavus või arendamise lihtsus. Kui disainer eksib protsessi alguses, võib kogu arendus rööpast välja minna. Siis kasvab eelarve, lõpptoote kvaliteet langeb ja koostöö võib kiiresti pingeliseks muutuda.
Seepärast on väga oluline, et projekti disainer mõistaks tehnilist poolt: mis on võimalik, mis on mõistlik ja millised on paremad alternatiivid, rõhutas Opuse juhtdisainer Sven Kristjansen. Sama tähtis on tema sõnul avatud ja vaba suhtlus arendajate ja disainimeeskonna vahel. Arendajad peavad saama disainerilt muudatusi küsida ja disainer peab saama arendajatega nõu pidada, millise lahenduse kasuks otsustada.
„Sageli juhtub, et disainer joonistab midagi, mis tema arvates toimib hästi, kuid tegelikult kulub arendajatel selle teostamiseks tunde, sest disainimeeskond on valinud ebastandardse lahenduse,“ selgitas Kristjansen. „Enamasti ei tehta seda aga mitte sellepärast, et disainer peab seda ainuõigeks lahenduseks, vaid sellepärast, et ta ei teadnud, et seda on praktikas keeruline teostada. Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta hea meelega pakkunud alternatiivi, mis on arendusmeeskonnale lihtsam ja annab lõpuks sama tulemuse.“
Seetõttu on igas arendusprojektis oluline, et selliste probleemide ennetamiseks oleks paigas selged töövõtted. Kogenud disainerid teavad enamikku võimalikke lõkse, kuid nende tähelepanu keskmes on disain ja kasutatavus, mitte arenduse tehnilised küljed. Kui arendajad ei saa sobivaid muudatusi küsida ega võimalikele probleemidele tähelepanu juhtida, võib asjadele, mida oleks saanud kergesti vältida, kuluda kiiresti palju aega.
Isegi kui arendajatel on võimalus oma muredest rääkida, ei tohiks need probleemid ideaalis üldse tekkida. Siin tulevad mängu disainimeeskonna kogemus, tehnilised teadmised ja kaine mõtlemine. Kristjanseni sõnul peab iga projekt olema ainulaadne, kuid selle aluseks olev loogika on enamasti sama: e-poe projekt on e-poe projekt ja Magento lahendus on Magento lahendus.
„Kui disainer on mingis valdkonnas juba mõnda aega töötanud, tekib tal tunnetus, kuidas asju tehakse. Iga e-pood on erinev, kuid enamikul neist on mitu ühist joont. Just neid lahendusi kliendid ootavad ja nende jaoks saab arendusmeeskond kasutada valmis vahendeid, ilma et peaks kulutama tunde jalgratta leiutamisele,“ ütles ta.
„Sama kehtib platvormide kohta. Näiteks ehitab Opus enamiku oma e-kaubanduse projekte Magento 2 ja Reacti baasil, nii et olen hästi kursis, mis on võimalik ja mis mitte. Saan vältida joondusi, animatsioone ja muud, mida meie tööriistadega on keeruline teha, ning valida selle asemel lahendused, mis annavad lõpuks sama mõju, kuid on lihtsamini teostatavad,“ lisas disainer.
Loovust oodatakse, kuid mõistlikkuse piires
Iga disainer tahab olla loov ja iga klient soovib, et tema uus toode, veebileht või tööriist oleks ainulaadne ning just tema vajadustele kohandatud. Seda pakub iga eritarkvara arendus, kuid Kristjanseni sõnul võib liigne loovus, mis ei arvesta lõppeesmärki, mõjuda eelarvele, ajakavale ja lõpptulemusele laastavalt.
„Loovuse ja lihtsalt liialdamise vahel on õhuke piir. Kas kliendile või lõppkasutajale on tõesti nii oluline, millised näevad välja ostukorvi ikooni rattad, et disainer peab joonistama nullist uue ikooni, sundides arendajat loobuma valmis ikoonikomplektide kasutamisest ja suurendades sellega aega, mis kulub millelegi, millel pole lõpptootele mingit tegelikku mõju?“ ütles ta.
Sageli tulenevad sellised „vead“ disaineri egost või sellest, et ta ei mõista, kui palju tööd tema ebatavaliste ideede teostamine nõuab. Kui klient just selliseid lahendusi soovib, tuleb need muidugi teha. Kristjanseni sõnul on tellijad aga sageli hämmingus, kui neile esitatakse arve tundide eest, mis kulusid lõpptoote mõnele ebaolulisele detailile, millest nad tegelikult ei hooli ja mille puhul oleks standardlahendusest täiesti piisanud.

Iga disaineri eesmärk peaks seega olema saavutada soovitud tulemus, pidades silmas, mis on oluline ja mis mitte. See kehtib ka fontide, värvide, animatsioonide ja disaini muude osade kohta. Sageli saab eritellimusel lahenduse asemel sama tulemuse peaaegu samasuguse valikuga, näiteks veidi teistsuguse laadimisanimatsiooniga, mida on kiirem teostada ja mis jätab sama mulje, mida disainer algselt taotles.
„Tänane trend on ka valida „vähem on rohkem“ lähenemine, mis tähendab, et eri elementide, fontide ja animatsioonide hulk viiakse mõistlikumale tasemele. Võimaluse korral kasutatakse ka standardfonte, mida ei pea mujalt laadima, ja nii muutub toode ka märksa kiiremaks,“ lisas Kristjansen. „Sama kehtib eri elementide kohta – võimaluse korral peaksime kasutama standardseid ja ühtseid komponente, vähendades nii ülekoormatust, segadust ja erinevate asjade hulka, mida arendaja peab kodeerima.“
Selge protsess
Kristjanseni sõnul tundub sageli, et paljudes ettevõtetes on loovmeeskond tehnilisest meeskonnast eraldatud ning disain ja arendus käivad täiesti eraldi. Opuse kogemus näitab aga, et see võib viia olukorrani, kus arendajad võtavad disainerite tööd kui pühakirja ega julge teha väikseid muudatusi või küsida alternatiive.
„Muidugi on projekte, kus alternatiive ei ole. Kui klient on kindel, et nupp peab olema täpselt seal, kuhu see algselt joonistati, ei saa seda pikslitki nihutada. Enamasti on aga teatud paindlikkus olemas ning arendajatel peab olema vabadus teha väikseid kohandusi ise või vajaduse korral küsida muid variante,“ ütles ta.
Ta selgitas, et Opuses ühtlustavad arendajad näiteks sageli ise fondisuurusi või teevad väiksemaid muudatusi oma teadmiste ja kogemuse põhjal. Kui arendaja avastab, et nupu nihutamine paari sentimeetri võrra paremale või vasakule säästaks tunde tööd, peetakse alati disaineriga nõu. Enamasti leitakse kiiresti kompromiss, mis jätab disaini terveks, kuid võimaldab arendajal kasutada lahendusi, mida eelmine versioon ei võimaldanud.
„Kogemus, avatud suhtlus ja tehnilised teadmised aitavad projekte edukalt ellu viia. Opuses on need võtmetähtsusega ja tulemused räägivad enda eest,“ lisas ta.
Tahad meie meeskonnaga liituda? Vaata meie vabu töökohti. Ootame sinust kuulda!
Kas saame ka sind aidata? Võta meiega ühendust! Räägime hea meelega.
Seotud teenused
Tarkvaraarenduse erilahendused
Tarkvara erilahendused teie äri vajadustest lähtuvalt: analüüs, UX/UI disain, arendus ja hooldus.
Kasutajakogemus ja teekonnad
Kasutajakogemus ja -teekonnad: uuring, teekondade kaardistamine, infoarhitektuur ja prototüübid.
Prototüüpimine
Prototüüpimine enne arendust: testime kasutajateekonnad läbi enne koodi. Vähem ümbertegemist.
Võta ühendust
Me soovime katta kõik teie veebiarenduse vajadused, et saaksite keskenduda oma ettevõtte ehitamisele ja kasvatamisele.

Veel postitusi
E-poe reklaami uus loogika: märksõna asemel loeb ostja küsimusKui inimene otsib „voodit“, saab kaupmees talle näidata voodireklaami. Kui ta küsib AI-lt, milline voodi sobib kahele pikale ja kerge unega inimesele, peab reklaam vastama palju täpsemale vajadusele. Opuse tegevjuhi Margus Eha sõnul muudab see e-poe turunduses korraga kolme asja: märksõnade tähtsus väheneb, tooteandmete tähtsus kasvab ning reklaami lõpliku kuju määrab üha enam ostja päring.Loe lisaks
Ekspert selgitab: tänast e-poodi ei muuda enam edukaks see, kui palju kellasid ja vilesid see pakkuda suudabOtsus, mis platvormile oma e-pood ehitada, mõjutab ettevõtet aastaid. Opuse tegevjuhi Margus Eha sõnul ei ole täna määrav enam see, kui palju valmisfunktsionaalsust platvorm pakub, vaid see, kui kiiresti suudab see muutuvate ärivajadustega kaasa liikuda.Loe lisaks
Margus Eha: AI võib teie e-poe nimekirja lisada, aga see üksi on juba eilne päevE-poed on viimastel aastatel tegelenud sellega, et nende tooted oleksid leitavad ka ChatGPT-s ja teistes AI-teenustes. Suurte e-poodide arendaja Opuse tegevjuhi Margus Eha sõnul on nüüd aga alanud juba järgmine faas: e-poed peavad aina enam mõtlema sellele, kuidas anda AI-le infot selle kohta, mis tooted täpselt laos on, millal konkreetne toode kliendini jõuaks ja vajadusel isegi seda, millises riiulis see füüsilises poes asub.Loe lisaks